Organismi jootmine – korallivesi, HydraCel

Vesi – see on elu alus planeedil. Kvaliteene vesi aga – see on tervise taastamise ja tugevdamise fundamentaalne instrument. Kogu elu kestel on vesi meie organismi igale rakule hädavajalik.

Sündides sisaldab lapse organism enam kui 80% vett, täiskasvanud inimese organism kuni 70%. Intellektuaalse mõtlemise keskus – peaaju – koosneb 90% ulatuses veest ja on väga tundlik veetustumise suhtes. Vanuse kasvades väheneb vee hulk organismis kuni 60-65%-ni, see tähendab, et vananemine pole midagi muud kui organismi, nii rakuvälise kui ka rakusisese vedeliku kaotus.

Vedeliku tarbimise füsioloogiline norm moodustab ööpäevas 30-40 ml/ kehamassi kg kohta. Vee roll meie organismis on väga suur, sest kõik ainevahetusprotsessid toimuvad justnimelt vee keskkonnas. Veri, lümf, rakkude vaheline ja rakusisene vedelik, sülg, higi, maomahl, sapp, uriin – kõik see on vesi ühes selles lahustunud mineraalsooladega. Konstantne vedelike maht, nagu ka püsiv soolade kontsentratsioon nende koostises, hoiab alal organismi sisekeskkonna vee ja soolade tasakaalu, tagab kasulike ainete transpordi kõikide rakkudeni, suurendab energiavarusid, aitab kaasa elutegevuse kõrvalsaaduste kiirele väljutamisele, kiirendab taastumist.

Joota iga organismi rakku ja stabiliseerida kõikide füsioloogiliste protsesside toimumist võib üksnes struktuurilt rakusisesele veele sarnanev vesi. Vesi, mida me iga päev joome, on organismile võõra struktuuriga. Suures koguses tarvitatavad gaseeritud või alkohoolsed joogid, kohv, tee, pakimahlad sisaldavad aroomiaineid, värvaineid, erinevaid lisaaineid ja aitavad rohkem kaasa vedeliku kaole kui selle omastamisele, mis viib veesoolade tasakaalu häirumiseni ja tõsiste haiguste tekkeni. Veetustumise esimesed sümptomid on pidev janutunne, väsimus, pulsisageduse suurenemine, kehatemperatuuri tõus, südamerütmi häirumine, valu lihastes ja liigestes, naha kuivus, kahjustatud juuksed ja küüned.

Just sellepärast on küllaldase koguse kvaliteetse vee tarvitamine organismi normaalse funktsioneerimise, see tähendab, et ka tervise taastamise ja hoidmise, üks tähtsamaid tingimusi. Selle ülesandega aitavad toime tulla tooted Coral-Mine, HydraCel, mis aitavad parandada vee füüsikalis-keemilisi omadusi, rikastades seda paljude eluliselt tähtsate organite ja süsteemide tööks vajalike mineraalsoolade kompleksiga ja vitamiinidega, mis normaliseerivad happe-aluse tasakaalu ja avaldavad organismile tervendavat mõju.

Korallivesi, kuidas seda valmistada

Vesi peab kandma energiat, omama teatud võimet taastada elavaid rakke

pizap.com14488968299811

Vee 12 keemilist ja füüsikalist omadust

Energoinformatiivsed omadused: struktuur, informatsioonimälu.
Füüsikalised ja keemilised omadused: PH, REO, karedus, mineraalainete sisaldus, temperatuur, pindpinevus.
Bioloogiline puhtus: bakterid ja viirused, seened, parasiidid ja algloomad, raskemetallide soolad.

Tervise hoidmiseks ja taastamiseks ei piisa sellest, et lihtsalt juua puhast vett, filtreeritud, keedetud, külmutatud vett.

Selleks, et kõik biokeemislised protsessid kulgeksid inimese organismis optimaalses režiimis, peavad veel olema teatud omadused.

*Vesi peab olema neutraalne, parem aga – nõrgalt leeliseline. See võimaldab paremini säilitada organismi vedelikke, millest enamik on nõrgalt leeliselise reaktsiooniga, happelise tasakaalu, mis toimib paljude haiguste prafülaktikana.

*Vesi peab kandma energiat, omama teatud võimet taastada elavaid rakke. Vee redokspotensiaal peab vastama rakkudevahelise vedeliku redokspotensiaalile. See on vahemikus -100 kuni -200 millivolti (mV). Siis ei pea organism kulutama täiendavat energiat redokspotensiaali võrdsustamisele.

*Vesi peab olema keskmise karedusega. Väga kare ja väga pehme vesi on rakkudele ühtviisi vastuvõetamatu.

*Vesi peab olema nõrgalt mineraliseeritud organismi vedelike elektrolüütide koostise alalhoidmiseks. Joogivee kvaliteedi hügieeninormatiivide kohaselt ei tohi summaarne mineralisatsioon ületada suurust 1000 mg/dm kolmandas astmes. Pikaealiste inimeste vesi on nõrgalt mineraliseeritud (kuni 200 mg/dm kolmandas astmes).

*Vee temperatuur – see on sõltumatu näitaja. See avaldab mõju füsioloogiliste protsesside ning füüsikaliste ja keemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele. Selle suurenemisel 10 kraadi võrra kiireneb ainevahetus elusorganismis 2-3 korda, väheneb gaaside lahustumine, mitmekordistub keemiliste ainete aktiivne ülekanne ja nende vastastikune toime.

*Vesi peab olema hea biosaadavusega, kergesti omastatav, s.t. selle pindpinevus ei tohi olla liialt suur. Veevärgiveel on pindpinevuse näitaja kuni 73 düüni kuupsentimeetri kohta, aga rakusisesel ja rakkudevahelisel veel ligi 43 düüni kuumsentimeetri kohta. Rakk vajab suurt hulka energiat vee pindpinevuse ületamiseks.

*Vesi peab olema absoluutselt puhas. See ei tohi sisaldada kloori ega selle orgaanilisi ühendeid, raskemetallide soolasid, nitraate, nitriteid, pestitsiide, ksenobiootikume, orgaanilisi aineid.

*Vesi peab olema bioloogiliselt ohutu. See ei tohi sisaldada baktereid, viirusi, seeni, parasiite, algloomi jne.

*Vesi peab olema struktureeritud. Kogu organismis olev vesi on struktureeritud teatud viisil. Juua on soovitav samuti struktureeritud vett.

*Vesi peab kandma endas võimalikult vähe negatiivset informatsiooni. Negatiivse informatsiooni edasiandmine rakku häirib selle bioenergeetilisi karakteristikuid.

Mis on rakk?

Luurakk

FAKT: Sinu luud koosnevad peamiselt keerulise ehitusega mineraliseerunud kudedest, mis moodustuvad luurakkudest nagu korallrahud.

Alguses on kogu töö põnev ja tootlik, kui noored risttahukakujulised osteoblastid eritavad kohusetundlikult osteoidi, mis moodustab luumaatriksi. Luu ehitamise käigus jäävad need rakud kahjuks omaenda kätetöö sisemusse lõksu ja matavad end elusalt!

Ellu jäämiseks hõivavad need nüüdseks küpseks saanud osteotsüüdid väikesed süvendid ehk laguunid ja sirutavad end meeleheitlikult läbi luu väikeste kanalikeste lähedal paiknevate peenikeste pikendustega (ehk tsütoplasmajätketega) rakkude suunas. Kui nad lõpuks ühenduse saavutavad, siis moodustavad luus elusa võrgustiku, mille abil vahetada toitaineid ja jäätmeid. Lisaks saavad nad omavahel suhelda selleks, et kindlaks teha, millistele luuosadele parajasti koormus langeb ja mida on vaja tugevdada – ning samuti mida jätta lagunema.

See võib tekitada väikese lootusekiire: kui osteoklastid hakkavad luumaatriksit resorbeerima, siis väheneb osteotsüüte kattev materjal. Siiski kuna luude rõhuasetus pidevalt muutub, siis neid taasluuakse ja tugevdatakse, osutudes osteotsüütidele saatuslikuks.

Kahjuks osteoklastide resorptsioonimäär ületab teatud tingimustes osteoblastide luu moodustamise määra, mis võib põhjustada osteoporoosi. See üldine luude nõrgenemine puudutab eriti naisi, kelle östrogeenitase pärast menopausi langeb (kuigi testosteroonitaseme langus meestel võib samuti tõsta osteoklastide tegevuse aktiivsust). Raskemate juhtumite korral võivad luud muutuda nii nõrgaks, et murduvad kergesti. Õnneks aitavad osteoporoosi põdejatel sellist olukorda ennetada toidulisandid, ravimid ja muutused elustiilis.

Närvirakk

FAKTID: Närvirakke on palju erinevaid. Motoneuronid tõukavad meie lihaseid tööle; sensoorseid neuroneid meie silmades ja kõrvades stimuleerivad valgus ja heli, meie ninas ja keelel lõhn ja maitse ning meie nahal puudutus. Kesknärvisüsteemi ja aju vahel kannavad lugematul arvul vaheneuroneid impulsse üle. Nad kõik töötavad samamoodi.

Kui keha närviraku dendriidid saavad piisavalt tugeva signaali, siis tekitab see rakus elektriimpulsi, mis levib mööda pikka aksonit (ehk närvi telgniiti, mida katab rasvane müeliintupp). Kui impulss, jõuab aksoni terminalist närvipõhja, vabanevad erilised signaalkemikaalid, mis hulbivad kahe närviraku vahelise sünapsi ehk lõhe poole ja protsess jätkub.

Enamik närvirakke on väikesed. Kuid mõned on sõna otseses mõttes terve su jala pikkused: need ulatuvad selgroo alt kuni varbaotsteni! Erinevalt teistest rakkudest, ei suuda närvirakud tavaliselt paljuneda – vigastuse tulemusena võib tekkida tunnetuse kaotus või isegi halvatus (neurotransmitterite või närvirakkude kõrvalekalded võivad põhjustada Alzheimeri või Parkinsoni tõbe või hulgiskleroosi).

Kuid ära mine närvi: närvirakud on üllatavalt vastupidavad. Ja kui tunned end närviliselt, siis ilmselt ongi neurotransmitterid süüdi. Pühi oma higised peapesad kuivaks, hinga sügavalt sisse, sule silmad, kuula muusikat, nuusuta midagi lõhnavat… ja lõõgastu. Sinu närvid aitavad sul seda teha.

Munarakk

FAKTID: Munarakk on maailma suurim ja olulisim rakk – ja see on vaid naistel!

Kuigi mehed toodavad tunnis üle miljoni seemneraku, siis naised sünnivad mitmest miljonist munast koosneva eluaegse aardega. Täiskasvanuks saades on neist alles vaid umbes 400 000 ja elu jooksul kaob ka suurem osa ülejäänust – kuu jooksul umbes 1000. Kusjuures kõikidest miljonitest munarakkudest saavad vaid 450 ainuüksi võimaluse kunagi lapseks areneda.

Naise viljaka eluperioodi jooksul hakkab iga päev arenema mitu tosinat munarakku. Tavaliselt vaid üks neist lõpetab igakuise arengutsükli – teised hävivad. Kuid küps munarakk võib lahkuda munasarjast ja võtta ette julge reis mööda munajuha, kus tal on võimalus kohtuda kõlbliku seemnerakuga.

Nagu printsessil muinasjutus, on ka munarakul aega umbes üks päev, et omale kaaslane leida. Aga et seemnerakud võivad naise kehas kuni viis päeva elus püsida, on naised viljakad kuni terve nädala.
Munarakud on monogaamsed: kui üks seemnerakk on tema südamesse pääsenud, siis tugevdab muna oma välist seina, et eemal hoida teisi huvilisi.

Ideaalseks paariks saamisel on mitmeid takistusi ja vihane võistlus. Aga kui kõik läheb hästi ning seemnerakk ja munarakk üksteist leiavad, siis see võib lõppeda imega.

Vesi ja vererõhk, vesi ja süda, vesi ja veri, vesi ja kõhunääre

Raamatust “Vee roll….” Olga Butakova

Vee roll 12 eluliselt tähtsa organismi konstandi alalhoidmisel

Kõik organismi arvulised konstandid (tinglikult keskmised väärtused) omavad kindlaid väärtuste koridore (norme) ja on pidevas muutumises individuaalselt häälestatud lubatud piirides – sõltuvalt sise- ja välistingimustest.

Üldkolesterooli 6,0 mikromol/L → kolesterooli näitajaperifeerne närvisüsteem
AV 120/80 → arteriaalne vererõhkkesknärvisüsteem
HS 16/1′ → hingamisliigutuste sagedus (HS)hingamissüsteem
SKS – 72/1′ → südame kokkutõmemte sagedus (SKS)südame-veresoonkond
Hb – 130 g/l → hemoglobiin (Hb)vereloomesüsteem
Billirubiin – 21 mikromol/L → bilirubiinseedesüsteem
1,5 liitrit uriini (erikaal – 1020) → uriini maht ja kvaliteeteritussüsteem ja nahk
Kehakaal = kasv -100 → kehakaalreproduktiivne süsteem
Veresuhkur – 5,5 mikromol/L → veresuhkurendokriinsüsteem
PH – 7,43 → vere pH → luu- ja lihaskond
Leukotsüütide arv – 4×10 üheksandas astmes/L → leukotsüütide hulklümfisüsteem
t =36,6 kraadi celsiust→ temperatuur (kraadi celsiust)immuunsüsteem

Funktsionaalselt võib inimese organismis välja tuua 12 anatoomilis-füsioloogilist süsteemi. Igal süsteemil on optimaalne funktsioneerimisvorm, mida mõõdetakse arvulise väärtusega. Hea terviseseisundi korral on kõik füsioloogilised konstandid normi piires. Iga kõrvalekalle optimaalsest terviseseisundist toob kaasa konstantide muutumise. Iga konstandi normist kõrvalekaldumine viib haigestumiseni ja lõpptulemusena surmani. Praktiliselt kõik konstandid on otseselt seotud vee kogusega organismis. Vaatleme neid konstante.

1. Arteriaalne vererõhk.
Arteriaalse vererõhu taseme määrab õhuhapniku partsiaalrõhu ja meie organismi vedelike suhe. See suhe sõltub organismi hüdratsiooni astmest. Lihtsamalt öeldes – vee hulgast veres. Mida paksem veri, seda kõrgem arteriaalne vererõhk.

2. Hingamisliigutuste arv
on otseselt seotud vere küllastatusest hapnikuga ja süsihappegaasiga. Optimaalne vere küllastatus hapnikuga on võimalik üksnes vere teatud veega küllastatuse astme korral. Mida paksem veri, seda halvemini on veri hapnikuga küllastatud. Mida halvem mikrotsirkulatsioon, seda suurem on vere süsihappegaasiga küllastatuse tase. See toob kaasa hingamiskeskuse ergutamise ja hingamisliigutuste sagenemise.

3. Südame kokkutõmemte sagedus
on samuti otseselt seotud vere oksügenisatsiooniga (vere hapnikuga küllastumine). Mida vedelam veri, seda paremini on see hapnikuga küllastatud. Vere paksenemine toob kaasa südame kokkutõmmete sagenemise ja südamelihase kurnatuse.

4. Hemoglobiini hulk.
Hemoglobiini ülesanne on hapniku edasikandmine kopsudest organismi organitesse ja kudedesse. Vere veetustumise korral suureneb erütrotsüütide hulk etteantud mahus. See toob kaasa mikrotsirkulatsiooni halvenemise ja hüpoksia (hapnikunälja).

5. Bilirubiini hulk.
Organismi veetustumise korral häirub desintoksikatsioon ja bilirubiini suhteline tase võib tõusta. See toob kaasa närvirakkude hävimise.

6. Normaalselt funktsioneerivatele neerudele on iseloomulik uriini erikaalu suur kõikumine ööpäeva jooksul, mis on seotud perioodilise söömise, vee tarbimise ja organismi vedelikukaoga (higistamine, hingamine). Tervel täiskasvanud inimesel moodustab tavalise veekoormuse korral hommikuse uriiniportsjoni erikaal kõige sagedamini 1015-1020.

7. Organismi kaalu määrab rasvavarude hulk.
Rasvkude – see on kudedesse vee ja energia depoo.

8. Veresuhkru kogus. Glükoositase veres määrab operatiivse energiavaru. Seda konstanti regulerib organismi vedeliku tase. Suhkrutaseme tõusu korral tekib janu ja suureneb kuseeritus. Organismi veetustumisel häirub toksiliste ainete eraldumine, väheneb uriini kogus. See võib kaasa tuua sisesekretsiooninäärmete, sealhulgas kõhunäärme, mürgistumise.

9. Vere happe-aluse tasakaal.
See on veres oleva hapniku ja vesiniku vahekorra näitaja, mis näitab vere hapnikuga küllastatuse taset. Vähimgi pH-i nihkumine happelisuse suunas toob kaasa raskeid, isegi pöördumatuid tagajärgi. See konstant on otseselt seotud organismi ööpäeva jooksul jõudva vee kogusega.

10. Leukotsüütide arv.
See konstant määrab immuunsuse kvaliteedi. Veetustumise korral tekib organismi intoksikatsioon, näiteks diarröa (kõhulahtisuse) korral. See pingestab immuunsust ja toob kaasa leukotsüütide arvu tõusu.

11. Kehatemperatuur – see on meie kehavedelike temperatuur. Optimaalne temperatuur on 36,6. Sellel temperatuuril on vesi unikaalsete, elavatele organismidele iseloomulike omadustega. Organismi veetustumisel häiruvad kõik oksüdeerimis-redutseerimisprotsessid, mis on seotud soojuse eraldumise ja neeldumisega. See viib temperatuuri muutumisega.

12. Kolesteroolitase.
Organismi veetustumise korral häirub vere hemodünaamiline tasakaal ja vere reoloogilised omadused. See toob kaasa beeta-lipoproteiidide ja kolesterooli taseme häirumise. Mida paksem on veri, seda kõrgem on selle viskoossus ja rasvasus.

Konstandid on alati püsivad. Nende muutumine on eluohtlik. Kõik need sõltuvad kõige tähtsamast komponendist – teadlikust igapäevasest vähemalt 1,5-2 liitri puhta kasuliku vee joomisest. See on pikaajalise tervise pant!

Nii lihtne ja nii raske tingimus. Paljude inimeste jaoks praktiliselt teostamatu, sest inimesed on kaotanud oskuse juua piisavas koguses vett. Seepärast on iga inimese, kes kavatseb elada kaua ja aktiivselt – esimene ülesanne õppida jooma ja pidevalt juua füsioloogilise normi jagu vett (mitte teed, kompotti, mahla ja muud), vaid just nimelt…

VETT

pizap.com14451133222791